Mis „loom” on tulundusühistu?

Toomas Trapido

Tulundusühistu on oma liikmete ühiste majandushuvide, aga tihtipeale ka laiema eesmärgi, nt kogukonna arendamise, elluviimiseks moodustatud äriühing. Tulundusühistul on liikmed (mitte osanikud) ning iga liige teeb ühe või mitu osamakset ühistu osakapitali. Seega on tulundusühistu liikmel proportsionaalne osalus kogu ühistu osakapitalis. Tulundusühistul on igal liikmel üks hääl ehk hääle kaalukus ei sõltu sissemakstud summast, mis tagab võrdse otsustusõiguse ühistu juhtimisel. Tulundusühistutel on ka oma seadus.

Eestis on ca 1700 tulundusühistut, nendest ligi 700 on hooneühistud (valdavalt garaažiühistud), aga ülejäänud tegutsevad väga erinevates valdkondades – palju on põllumajanduslikke ühistuid, ligi 20 hoiu-laenuühistut, pensionifondid, jaekaubanduse (tarbijate) ühistud jt.

Suuremate Eesti tulundusühistute hulgas on tarbijate ühistuid liitev üle 100-aastase ajalooga Coop Eesti ligi 70000 klientomanikuga ja pensionifonde ühistuliselt omav Tuleva rohkem kui 8000 liikmega.

Tulundusühistud mängisid Eesti iseiseisvumise eel ja pärast seda väga olulist rolli ning koos seltsidega olid nad kindlasti tärkava Eesti kodanikuühiskonna kasvulavaks. Uurides oma suguvõsa ajalugu on peaaegu kindel, et keegi esivanematest kuulus mõnda ühistusse. 

Eesti ühistuliikumise ajaloost on hea ülevaade Andres Reimanni ERRis ilmunud artiklis.

Seega julget tutvumist ühistegevuse ajaloo ja tänapäevaga!