Neevale jõudmise lugu
Meie, Kairi ja Leho, talu perenaine ja peremees, unistasime kaua oma kodust. Umbes aasta aega otsisime õiget kodu, kuni leidsime idüllilise Neeva. Nüüd elame siin koos meie kahe lapse Johannese ja Roosi, lehmade, kanade ja kassidega.
Kairi on Tallinnas koolis käinud, aga maaelu on teda alati tõmmanud. Tema vanemate maakodu on Läänemaal ja seal on ta kogenud rehetares elamist ning naabrite lehmade ja loomadega toimetamist.
Leho on maalt pärit ja harjunud, et tema ümber on rohkelt isiklikku ruumi. Enne Neevale jõudmist oli tal Eesti Vabaõhumuuseumi mändide all oma Härmooniku-nimeline pillitöökoda, mille ta siia ümber kolis.
Loe meie kojujõudmisest lähemalt artiklist “Uued ja ägedad raplamaalased Kairi ja Leho: Tallinnas viskas lihtsalt kopa ette” (Raplamaa Sõnumid, 28.08.2019)
Vaata meie elu Neeval kaks aastat hiljem Maahommiku saatest:
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/maahommik-371
Meie tegevus ja tulevikuplaanid
Neeva on traditsiooniline talu, kus me päriselt elame, töötame, puhkame ja pakume tööd ka teistele. Meie praegused tegevussuunad on:Pilliehitus
Tänapäeval on pillide tootmine Eestis unikaalne ettevõtmine ja meie oleme seejuures üks väheseid traditsioonilisi pillitootjaid, kes töökohti loob ja sellelt ka makse maksab. Tegu on rahvusliku käsitöö ühe keerukama ja hinnalisema haruga.
(Oma) kultuurikorraldus
Oleme oma talus korraldanud erinevaid üritusi pulmadest (120 inimest) rahvaüritusteni (500-600 inimest), aga ka festivale, esinemisi, koolitusi ja õpitube.
Turism
Meil käivad külas pilliehitust, sööki-jooki, lehmi-kanu ja maaelu ehedust kogemas nii kõrgkooli kui ka gümnaasiumi õpilased. Külalistele enim huvi pakkuvateks teemadeks on traditsiooniline taluelu, pillide valmistamine, kohalik söök, elurikkus, (keskkonna) kestlikkus, head maitsed ja hea seltskond.
Karjakasvatus
Meie enda väikesed ja tragid Eesti Maakarja lehmad on tõeline elurikkuse nurgakivi. Nende säästlik ja looduslähedane majandamine on kaasa toonud elurikkuse ja maastiku mitmekesisuse. Sellele lisaks annavad nad piima, millest saab valmistada maitsvaid ja kergemini seeditavaid piimatooteid jogurtist juustuni, kus ei ole üleliigseid abiaineid vaja kasutada. Meie kasutatav Loomade portsjonkarjatamine on endaga kaasa toonud niidukoosluse suurema liigirikkuse ja pikema vegetatsiooniperioodi. Kõrghaljastus ehk puud meie karjamaal aitavad hoida põuasel ajal liigse kuivuse kui ka liigse temperatuuri eest nii rohukamarat kui ka lehmi. Nii Anu Raua kui hindude jaoks on lehm püha loom. Ka meie arust on lehmad ägedad ja ülimalt tarvilikud loomad meile ja meie loodusele.
Rohumaa munakana kasvatamine
Tänapäevane viis säästlikult toota tervislikumaid mune, kus kana saab oma loomulikke tunge ja vajadusi välja elada. Liigutatavate kanamajadega annab kanade söögilauda rikastada igasugu putukate ja taimedega, mis teeb muna omakorda maitsvamaks ja mikromineraalides palju väärtuslikumaks kui teistes pidamisviisides. Nendega kaasneb ka lisahüve kanakaka näol, mis jääbki sinna samma rohumaale, mis omakorda tugevdab rohukasvu, mis omakorda vissidele väga meeldib.
_______Tulevikus soovime oma tegevusse integreerida nii turismi kui kestliku disaini ja tootmise põhimõtetel puittoodete tootmise. Meie tänapäevane pillitöökoda on segu traditsioonilistest töövõtetest ja teadmistest ning tänapäevastest digitaalsetest tootmisvõimalustest, millele saab nutikate toodetega leida tulevikus lisaväljundeid. Kasutusel on nii höövlid, peitlid, rööbitsad, kirved, kui ka CAD/CAM, CNC freesimine, lasertöötlus ja 3d printimine.
Lisaks, kui inimesed on juba külla kutsutud, siis üks ilus talupood annab võimaluse seda ehedust ka külalistel kaasa osta ja levitada. Samuti võimaldab pood ka teistel regiooni väiketootjatel oma toodangut turustada. Nii saavad meie külaliste positiivset mõju tunda ka teised külainimesed!
Lageraied ohustavad elurikkust
Meie talu krundi suurus on 10 ha, millest enamus oli ostes söötis karjamaa. Tänaseks oleme sellest kujundamas puiskarjamaad, kus alates 2021. aastast toimetavad Eesti Maakarja tõugu lehmad. Oleme viimane talu enne Tõrasoo looduskaitseala. Meie sissesõidu tee on 1 km pikkune, sellest 2/3 on naaberkinnistu metsamaa, mis on nüüd oksjonile välja pandud. Hoolimata juba tehtud osalisest lageraiest on seal veel küpset elurikast metsa koos soisemate aladega. Kui need maad nüüd metsafirmade kätte lähevad, juhtub see, mida iga päev näeme kümnetel ümberkaudsetel ülesküntud metsaplatsidel. Lagedaks raiutud ümbruskond ja meie sissesõidutee hakkab oluliselt mõjutama meie võimalusi oma maad kestlikult ja kultuurselt majandada, rääkimata august hinges. Ka ornitoloog Andrus Jair on siinkandis seire ajal tähele pannud väga suuri muutusi, kus vanale metsale omased liigid kaovad.
Siinse elurikkuse ja pärandmaastiku hoidmiseks vajame aga abi. Õnneks on meil nii plaan kui ka sarnaseid väärtusi kandvad sõbrad Tulundusühistus Forestly, kellega koostöös loodame heade inimeste abiga siinse metsa ära päästa. Loe SIIT meie plaani kohta.
